Praegu on maailmas üle 65-aastaseid inimesi rohkem kui alla 5-aastaseid. Sellist trendi pole maailma ajaloos varem nähtud. Madalam sündimus, meditsiini ja tehnoloogia areng, aga ka hügieeni ja toitumise igakülgne paranemine on tinginud nihke, kus vanemate inimeste osakaal on noortega võrreldes üha suurem.
Kuigi oodatava eluea tõus võib olla suurepärane, ei ole tervislik pool selle pikkusega sammu suutnud pidada. Lisaks teada-tuntud seisunditega (südame-veresoonkonna haigused, diabeet jt.) kaasnevate ohtudega toob pikk eluiga esile uusi riske. Mõned vananemisega seotud ilmingud, nt. haprus, süvenevad järk-järgult ning neid on keeruline avastada. Samas röövivad need aja jooksul inimestelt nende liikuvuse, iseseisvuse, väärikuse ja elurõõmu. Need seisundid ei pea tingimata kuuluma vananemise juurde, kuid kõrge vanus suurendab nende esinemise riski.
Tänastes intensiivravi osakondedes (ICU) ravitakse järjest eakamaid patsiente, kellel esineb rohkem tüsistusi kui kunagi varem. Tänu meditsiini ja tehnoloogia arenemisele on nende elulemus ja taastumise võimalused viimase kümne aasta jooksul oluliselt paranenud.
Uued kirurgilised võimalused ja parem anesteesia, aga ka paranenud eel- ja järelravi, optimaalne toitumine ning kiire liikuma suunamine on aidanud vähendada intensiivravi mõju patsientidele. Need arengud meditsiinis võimaldavad patsientidel naasta kiiremini koju, veeta vähem aega intensiivravis ja haiglas, vähendades samas ka haiglate kulusid1-3. Nüüd saavad patsiendid kiiremini taastuda ja see võimaldab neil rutem tavapärasesse ellu naasta.
Meditsiinilises toitmises on toimunud suuri teaduslikke arenguid ja praegu teatakse paremini, milline on intensiivravi patsiendi optimaalne toitmine 4-9. Nii kliinilise toitmise juhised kui intensiivravi eksperdid on teadlikud uudse individuaalse lähenemise leidmise vajadusest toitmisravis. 10-14.
Nahk on meie organismi üks kaitsebarjääridest. Naha vigastamisega suureneb infektsioonide risk. Haavad võivad tekkida vigastuste, operatsioonide, surve või hõõrdumise tagajärjel. Haavad on ägedad või kroonilised. Äge haav paraneb nii nagu eeldatud ja oodatava ajaperioodi jooksul. Krooniline haav tekib ja paraneb pikema perioodi jooksul.
Toitumise tähtsus haavaravi osana on hästi teada, kuid me ei pruugi sellele kohe automaatselt mõelda. Hea toitumine aitab haavade paranemisele kaasa, kuid kehv või alatoitumine aeglustab või peatab haavade paranemise. Teatud kindlad toitained omavad haavade paranemise protsessis võtmerolli. Valgud on ehitusklotsideks terves meie organismis, kaasa arvatud nahas ja lihastes.
Väga tähtis on, et infektsioonidega võitlevad keharakud funktsioneerivad korrektselt ja aitavad haavas olevatel kahjustunud kudedel paraneda.
Haavade paranemisprotsessis on väga olulised toitained arginiin, C- ja E-vitamiin, seleen ja tsink, millest igaühel on selles protsessis tähtis roll. Energia saamine süsivesikutest ja rasvadest on samuti tähtis, sest organism vajab haavade paranemise protsessiks tavapärasest rohkem tuge. Ka dehüdratsioon võib mõjutada haavade paranemist, mistõttu on piisavas koguses vedeliku tarbimine kogu päeva jooksul väga tähtis.
